Norilsk
Norilski lähedal on maailma suurimad niklimaardlad, lisaks kaevandatakse vaske, koobaltit, plaatina ja kivisütt. Linnast põhja pool asub vasetehas. Linna suurim tööandja on Norilski Nikel.
Piirkond on ulatuslikult saastunud. Norilski õhu nikli- ja bensopüreenisisaldus ning vasesisaldus on viimastel aastatel ületanud normi piire.
Aastail 1935–1956 tegutses seal Norilski parandusliku töö laager ehk Norillag, mis kuulus GULAG-i süsteemi.
Esimest geoloogide asulat hakati sinna ehitama 1921. aastal. 1935. aastal aga hakati rajama sunnitöölaagrit ja metallurgiakombinaati. Linna rajamisel hukkus tuhandeid Gulagi vange. Linnaõigused 1953. aastast.
Kaevandamine algas 1939. aastal, kui Norilskisse valmis raudtee Dudinkast Jenissei ääres.
Norilski vangilaagritest on läbi käinud üle 500 000 inimese (kellest ametlikel andmetel suri 16 806), sealhulgas ka palju eestlasi.
Linna lähedal asuvad mandritevaheliste tuumarakettide stardiseadmed.
1942. aastal käivitati Norilskis esimest korda sulatusahi, et tankisoomuste jaoks niklit toota.
2001. aastast on Norilsk kinnine linn.
Kaart - Norilsk
Kaart
Maa (piirkond) - Venemaa
Venemaa lipp |
Venemaa piirneb loodes Norra ja Soomega, läänes Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidžaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas Ameerika Ühendriikidega (viimase kahega meritsi).
Valuuta / Keel
ISO | Valuuta | Sümbol | Significant Figures |
---|---|---|---|
RUB | Venemaa rubla (Russian ruble) | ₽ | 2 |
ISO | Keel |
---|---|
KV | Komi keel (Komi language) |
TT | Tatari keel (Tatar language) |
CE | Tšetšeeni keel (Chechen language) |
CV | Tšuvaši keel (Chuvash language) |
RU | Vene keel (Russian language) |